Idufirmade maksupuhkusest, ehk ettepanek, mida ma ei teinud


Tänane Äripäev jätab mulje, nagu oleksin teinud Riigikogule ettepaneku võimaldada alustavatele ettevõtetele käibemaksu üheaastast ajatamist. Juhtkiri koguni polemiseerib “minu ettepanekuga” … mida ma teinud ei ole ja mida ma oma kirjas Äripäevale eile pärastlõunal ka selgitasin. Aga küllap oli juhtkiri selleks ajaks juba valmis kirjutatud ja nii kritiseeribki Äripäev enda väljamõeldud ettepanekut.

Et asjad oleks selged enamvähem, olgu see siis veelkord üle korratud – ma ei ole teinud Riigikogule ettepanekut maksusüsteemi muutmiseks. Vastupidi, ütlesin hoopis, et on mõtteid, mille teostamise võimalust ja mõju võiks analüüsida, aga pole mõtet, sest niisugust asja nagu maksukorralduse muutmine Eestis keegi niikuinii ei kaaluks ja meie – Arengufond – teeme vaid niisuguseid analüüse, mida meilt tellib asjast huvitatud pool, reeglina avaliku huvi esindaja.

Tegemist polnud niisiis minu ettekandes esitatud ettepanekuga vaid vastusega Riigikogu liikme küsimusele. Ettekandes rääkisin muuhulgas sellest, et Eestis on ettevõtete ellujäämismäär 50% – kahest asutatud ettevõttest jääb vaid üks tegutsema, see tähendab- ajab äri ka kolmandal aastal peale asutamist. Teise suure probleemina tõin esile,  et enamik väljakujunenud väikefirmadest ei taha kasvada, minna uutele turgudele ja oma äri laiendada. Ilmselt nendest andmetest ajendatuna küsis Riigikogu liige Juku-Kalle Raid, et kas ma tean mõnda viisi, kuidas saaks teha nii, et rohkem ettevõtteid ellu jääks ja suureks kasvaks.  Vastasin, et tean abinõusid, mis võiksid lahendusele kaasa aidata, aga kuna need puudutavad maksusüsteemi, mis on Eestis teatavasti “Püha Lehm”, pole nende arutamisel suurt mõtet.

Olin just pikalt selgitanud, et Arengufond ei leiuta endale ise uurimisteemasid, vaid soovib olla riigile partneriks kvaliteetsete otsuste tegemisel. Niisiis, tegeleme vaid nende teemadega, milleks on olemas huvitatud pool ehk klient, kes meie poolt tehtud, tellitud või korraldatud analüüsi kasutada soovib. Selline huvitatud pool võiks olla ka Riigikogu, kui ta sooviks enda loodud mõttekoda paremini kasutada, nagu Kaja Kallas selsamal istungil soovitas.

Ühte mõtet, mis võiks väärida analüüsi, siiski lühidalt tutvustasin. See puudutab kasvufaasi jõudnud ettevõtteid (nb! mitte vastasutatud ettevõtteid nende esimesel tegevusaastal, millistest räägitakse Äripäeva juhtkirjas) ja seisneb järgnevas:

Ettevõttel, kes soovib äritegevuse uuele arengutasemele viia, näiteks uutele turgudele siseneda või muul viisil kiiresti kasvada, kasvavad kulud, näiteks personalikulud, hüppeliselt, aga oodatav tulude kasv tuleb märgatava ajalise nihkega. See tekitab paljude ettevõtete jaoks ajutise käibevahendite puuduse. Palkasid maksmata jätta ei saa, seetõttu jäetakse esmalt maksmata maksud, teades, et maksuvõla ajatamises saab maksuametiga kokkuleppele. Teatavasti tähendab see, et ettevõtte maksukohustus ei kao, tema maksuvõlgnevuselt arvestatakse intressi, ta saab oma äri edasi ajada ja maksud hiljem maksta. Probleem on aga selles, et ka ajatatud maksuvõlaga ettevõte on maksuvõlgnik koos sellest tulenevate järeldustega. Näiteks ei saa ta osaleda riigihangetel ja tema usaldusväärsus võib paljude silmis kaheldav paista. Nii võib mõni tarnija keelduda talle kaupu või toorainet krediiti müümast ja nõuda kohest tasumist. Arusaadavalt halvendab see veelgi kasvuraskustes ettevõtte niigi rasket olukorda. Veelgi olulisem on aga see, et järgmisel kuul tekkiva maksuvõla ennetav ajatamine ei ole võimalik, ajatamiskokkulepet saab teha ainult juba tekkinud võla tasumiseks.

Lahendus võiks olla ettevaatavas maksuajastuses ehk riigi poolt antavas osalises või täielikus maksepuhkuses, mille saab laienemisplaane pidav ettevõtja maksuhalduriga kokku leppida enne maksuvõla tekkimist.

Rõhutasin, et tegemist on ideega, mille rakendamise võimalusi ja mõju võiks analüüsida, kui keegi avalikku huvi esindav isik selle vastu huvi tunneks.

Samas kontekstis (et analüüsiksime, kui oleks huvitatud osapool) mainisin veel mõnda ettevõtjate hulgas populaarset ideed nagu sotsiaalmaksu lagi (üks valitsuskoalitsiooni lubadusi) ja  toitlustusasutuste käibemaks.

Eilse päeva kirjavahetus mõne mõjuka inimesega tõestas – et mul oli õigus põhilises – maksusüsteem on Püha Lehm, nii püha, et isegi selle sõna suhuvõtmine on sarnane jumalaeotusega.