Kui juhti on vaja vahetada, tuleb seda targalt teha


Paljud on mu eelmist postitust kommeteerides saanud aru justkui ma oleksin juhtide vahetamise vastu üldse. Kaugeltki mitte, pooldan juhtide vahetamist väga, kuidas see saakski teisiti olla, kui olen eluaeg olnud juhtide vahetamise äris ja teeninud selle pealt väga hästi. Pean igati õigeks, et juhte tuleb vajadusel vahetada. Vajadusel, mitte lihtsalt niisama. Vajadus tuleneb kas omaniku soovist viia ellu muutust, muuta strateegiat või sellest, et juhiga ei olda rahul. Nende tingimuste puudumisel on konkurss ja juhtide vahetamine pigem vale ja ettevõttele kahjulik. Kui on otsustatud juhti vahetada, tuleb otsustada, kuidas seda teha ja parem kiiresti. Kas selleks teha konkurss või mitte on iseküsimus, aga olen seisukohal, et tippjuhi valikul see parim tee ei ole. Seda mitmel põhjusel, milles aeg pole viimasel kohal. Mitmekuune ebamäärasus korralikku ettevõtet põhja ei vii, aga kahju tekitab kindlasti. Lisaks veel tulemuslikkus, mis konkursi puhul on üldiselt madalam, kui sihtotsingul. Paljud inimesed, kes võiksid kohavahetust kaaluda, ei tule mingil juhul konkursile. On suur vahe, kas valitakse nende hulgast, kes tahavad sellele kohale tulla (näiteks sellepärast, et nad on parjasti “otsimas uusi väljakutseid”) või kedagi, keda oleks võib olla võimalik meelitada ette võtma muutust, asuma uuele kohale. Kui võtame näiteks mõned kahetsusväärsed ja korduvad ebaõnnestumised ühe Eesti jaoks olulise ettevõtte juhi valikul siis olen täiesti kindel, et need oleksid ära jäänud, kui oleks algusest peale kaasatud professionaalne otsingukonsultant ja talle lähteülesanne õigesti püstitatud. Sihtotsingu puhul on otsingukonsultandi ülesandeks leida kandidaadid, kes vakantsesse rolli kõige paremini sobivad. Ta leiab nad üles, kui sellised olemas on, tema professionaalsus lubab juba eelnevalt otsustada, kas ülesanne on teostatav, kas sobivaid kandidaate üldse olemas on. Tavaliselt leiab ta selliseid kaks-kolm-neli ja saab põhiosas makstud tulemuse eest, selle eest, et leiti parim, kes asus tööle ja seal ka aasta hiljem edukalt töötab. Konkursi korraldamise ülesande puhul on mandaat ja tasu struktuur teistsugused, otsingufirmale makstakse otsinguprotsessi korrektse korraldamise eest tulemusest sõltumata. Sihtotsing võib muide käia ka konkursiga paralleelselt, erinevus on otsingukonsultandi mandaadis.

Aga jah, see kõik puudutab olukorda, kus tahetakse muutust. Kõnealustel juhtudel on ebaselge, kas muutust soovitakse, kas konkursid on korraldatud selleks, et leida uusi juhte või millekski muuks.

Teine teema – nõukogu roll ja vastutus. Kõlas ka arvamus, et konkurss aitab selgusele jõuda, kas nõukogu esimees ja juhatuse esimees ikka käivad ühte jalga. No tule taevas appi – mida siis nõukogu esimees igapäevaselt tegema peaks, kui mitte seda tagama? Milles tema vastutus siis seisneb, kui mitte selles, et juhatus viiks ellu omanikule sobivat, nõukogu poolt heaks kiidetud strateegiat ja et tema tegevus ja nõukogu arusaamad oleksid kooskõlas. Et see enamikes nõukogudes nii ei ole, et nõukogude liikmed enamasti ei saa üldse aru oma rollist ja vastutusest on iseasi ja eraldi teema.