Kuidas Iisraelist sai start-up-maa


Kirjutasin eelmisel nädalal sellest, mida Shmuel Ellis, Recanati ärikooli professor Tel Avivist rääkis Arengufondi seminaril. Nüüd on seminariettekannete slaidid ka kättesaadavad, rääkisin seal ka ise, Eesti start-up ökosüsteemi pudelikaeltest.

Iisraeli riigi ajaloos on kaks majanduslikku perioodi. Riigi ülesehitamise perioodil, kuni 1977nda aastani valitsesid sotsialistlikud arusaamad, töökohtade loomine, sisseelamise ja sissetuleku võimaldamine sisserändajatele oli tähtsam ettevõtete konkurentsivõimest ja sel perioodil oli sotsialistlik majandusmudel sobivaim. Alates 1977ndast aastast on võimul liberaalsed erakonnad, kelle poolt juhitud valitsused on korraldanud riigile kuulutva tööstuse erastamise ja panud aluse konkurentsivõimelisele majandusele. Suurem osa uusettevõtteid ja riskikapitali fonde (neid on Iisraelis täna 70!) on tekkinud sel perioodil, aga paljud põlvnevad ka varasemal perioodil asutatud ettevõtetest, kus akumuleerus liisavalt tehnilist kompetentsi.

Täna on Iisraelis 12 tuhat tehnoloogiaettevõtet, millised põlvnevad Ellise ja Drori uuringute kohaselt peamiselt üheksast ettevõtete perekonnast. Perekonnad kasvavad ja edukates firmades väljakujundatud organisatsioonikultuur kandub uutesse ettevõtetesse ekstöötajate poolt asutatud uute ettevõtete kaudu, ettevõtjate muutumisel investoriteks, aga ka spinoffide, liitumiste ja ülevõtmiste kaudu.

Seminaril esines ka Eesti Skype eksjuht, praegu Arengufondis resideeruv ettevõtja Tiit Paananen, kes rääkis, et Skaipiga seotud inimesed on olnud kaasasutajad või investorid kõikides Eesti idufirmades, mis on leidnud oma koha Eesti Idufirmade Wall of Fame’l.

Ellise ja Drori raamat väärib kindlasti lugemist, soovitan, lugege ka professor Drori ja Ellise intervjuud Äripäevale, mis ilmus selle nädala esmaspäeval, seda saab lugeda siit:

Allpool mõned tsitaadid intervjuust:

Israel Drori ütles : Siin on väga oluline õppetund riikidele nagu Eesti. Teie noored ei erine kuigi palju noortest iisraellastest. Te olete väga internetitaiplikud, olete seotud sotsiaalmeediaga, väga noorelt oskate mängida oma nutitelefonidega ja oma vajadusi ise arendada. See on tulevik, kuid sul on vaja mingisugust poliitikat või tuge, kultuurilist keskkonda, mis peaks seda toetama. See töötas väga hästi Iisraelis, kus ollakse innukad looma uusi tehnoloogiaid ja kõik tahavad olla ettevõtjad. Ma arvan, et Eesti on teel samas suunas, teil on vähe kannatust, aga palju energiat ja kirge.

Smuel Ellis: See algab alati kõige kõrgemalt tasandilt. Esimene Iisraeli peaminister, kes astus ametisse 1948. aastal, mõistis, et väike riik väheste looduslike ressurssidega peab arendama vaimujõudu, sest see on ainus viis ellu jääda. Alates sellest ajast toetab iga valitsus akadeemilist õpet, teadusasutusi ja nüüd ka kõrgtehnoloogiatööstust. Näiteks meil on riiklik asutus teadlastele ja kõik, kes tahavad alustada uut ettevõtet, saavad edastada oma ettepaneku sinna mõnele teadlasele ja saada 100 000 dollarit toetust. Siis meil on seadus, et kui tahad investeerida idufirmasse, võetakse see raha su maksudest maha. Sellised regulatsioonid lasevad tööstusel õitseda.

Israel Drori: Meil on oma ökosüsteem, millest osa on valitsuse tugi, osa tuleb erasektorist, oluline roll on haridusel ja kapitalil. Iisrael on integreeritud globaalsesse kõrgtehnoloogiamaastikku. 100 tehnoloogiafirmat hoiavad oma arendusüksust Iisraelis, näiteks Google, Apple, Microsoft, Facebook, Intel. Nii sa saadki tegijaks riigiks, kui su ökosüsteem on väga arenenud, on kvalifitseeritud tööjõud, lihtne äri teha ja suur loovus. See kõik on juhtunud sammhaaval, seda ei ehitatud ühe päevaga.

Israel Drori: Mida Eesti peaks tegema – kuigi ma ei tahaks Eestile nõu anda –, peaks aru saama, mis aladel tahetakse silma paista, ja seda tegema. See ei pruugi võtta aastaid, võtke sammhaaval ja see juhtub ilmselt palju kiiremini. Eesti peaks rohkem innustama noori alustama tehnoloogiaettevõtlusega ja olema aktiivsemad tehnoloogiate arendamisel, mitte tooma ainult Skype’i näidet. Teil on palju noori inimesi, keda võiks innustada, ja asi ei ole ainult selles, et nad ise tahavad seda teha ja neil on sisemine motivatsioon, aga nad peavad saama tuge ka poliitikast. See ongi Iisraeli edulugu.

Gidon Zundelevich: Eesti peaks ennast reklaamima Põhja-Euroopa või Euroopa innovatsioonikeskusena. Skype seda ei tee, sest neid see ei huvita. Vaja on tuge riigilt, kes peaks võtma kõige olulisemaks eesmärgiks reklaamida Eestit kui innovatsiooni- ja ettevõtluskeskust. Ühtlasi ei tohiks see olla ainult väide, vaid siinset raha tulekski kasutada nii, et see julgustaks innovatsiooni ja ettevõtlust. Kui see on riiklik prioriteet, miski, millest tänavatel ja televisioonis räägitakse, millest kõik unistavad, siis see 30 aastat, millest me räägime, muutubki 5 aastaks. Aitaks ka maksusoodustused, mis julgustaks ettevõtlusega alustama. See võib olla väga hea motivatsioon nii töötajaile kui ka tööandjatele.