Supertiimiks võib saada läbi tiimicoachingu


Vaatan üle ja korrastan süsteemse tiimicoachingu materjale Academy of Executive Coaching lõputööks, poetan ka siia mõne tekstijupi ja lingi.   

On triviaalne tõdemus, et üheks edu eelduseks tänapäeva maailmas on võime kasutada koos töötavate väljapaistvate isiksuste täit potentsiaali. Iga tööandja unistab sellest, et tema heaks töötaksid inimesed, kes selle tegevuse eest, mida nad tööl teevad, kasvõi peale oleksid nõus maksma. Aga selleks, et kellegi potentsiaal ja entusiasm tõepoolest avalduks, tuleb luua sobiv keskkond. Tasuta kohv, puuviljad, videomängud – see kõik on tore, aga kõige tähtsam on, et nimesed tunneksid, et nende tööl on mõte, et, et teised inimesed, kellega ta koos töötab, aitavad tal luua midagi, mida ta üksi ei oleks suutnud. Iga juht on valmis une pealt kinnitama, et “meeskonnatöö on tähtis”, tavaliselt kaldub ta ka uskuma, et tema lähimate kaastöötajate grupp ongi meeskond ja seda kõige paremas mõttes – et neid võib täielikult usaldada, et nad tunnevad ja toetavad üksteist, et nad pingutavad võrdselt ja täiel määral ning tunnevad üksteise ees vastutust. Olen isegi selliselt mõelnud ja pidanud siis veenduma, et see kõik ei ole tegelikult tõsi. Enamik meeskondi ei tööta hästi, võib isegi öelda, et enamik töögruppe, mida harjumuslikult või ekslikult “meeskonnaks” nimetatakse, seda nimetust tegelikult ei vääri.

Asi algab sellest, et mitte alati pole “meeskonna” piirid selged – ei ole teada, kes sinna kuulub. Päris meeskonna puhul pole kahtlust, kes on selle liikmed, nagu pole kahtlust selleski, mida tiimilt ootavad teised – huvipooled all, üleval ja kõrval. Päris tiim on täiesti kindel selles, mida tahetakse saavutada, kellest ja millest see saavutamine sõltub nii tiimi sees kui väljas. Tiimi sees tunneb iga liige teiste tugevusi ja nõrkusi, neid võetakse ühise eesmärgi nimel tegutsedes iseenesest mõistetavalt arvesse. Ja lõpuks – tiimis tunneb igaüks vastutust mitte ainult juhi vaid ka teiste liikmete ees. Niisugused on vaid mõned eeldused selleks, et tiimi ühistulemus võiks ületada liikmete tulemuste summa. Sellised meeskonnad on vähemuses, aga nad on olemas.

Väga selgelt ja haaravalt räägib sellest oma TED-ettekandes Khoi Tu. Kas Steve Jobs oli tiimimängija? Kas seda on superstaar nagu Mick Jagger? Üllatav, aga vastus on mõlemal juhul jah. Jobs oli küll ka iseka üksikmängijana kadestamisväärselt edukas, aga tema tõeliselt suur ja jätkusuutlik edu saabus alles pärast seda, kui ta mõistis, et üksiku tugeva juhi müüt kuulub ajalukku ja avastas meeskonnamängu võimalused. Maailma edukaim rokkbänd Rolling Stones on aga kõrgproduktiivse tiimi võrdkuju, Jagger on selle tiimi liider ja CEO. Iga töögrupp ei pea olema niisugune meeskond, nagu Pixari juht-tiim või maailma edukaim rokkbänd Rolling Stones. Aga edukatel tiimidel on ühiseid omadusi ja igast tiimist võib hea tahtmise korral saada hästi töötav tiim. Juhtkond, mis ei ole vaid tarkade inimeste kooslus vaid töötab koos suurepärase tiimina, saab paremate eeldustega saavutada suurepäraseid tulemusi ja aidata kõiki neidki meeskondi, mida juhtgrupi liikmed juhivad.

Coachingu-maailma uusim sõna on süsteemne tiimicoaching (Systemic Team Coaching), mida selle looja Peter Hawkins kireldab niimoodi:

Tiimicoach töötab terve meeskonnaga (pidades silmas seda, et meeskond on meeskond ka siis, kui nad parajasti ühes ruumis koos ei tööta). Tiimicoach aitab meeskonnal kui tervikul areneda niimoodi, et nende ühine sooritus paraneb, et neil on parem koos töötada ja üksteist toetada, mille kõige tulemusena suudavad nad paremini kaasata erinevaid huvipooli oma ühiste eesmärkide saavutamiseks.

Peter Hawkins räägib, kuidas teda hämmastab, et väga kõrge intelligentsuseastmega liikmetega tiimid toimivad ühiselt väga ebaintelligentselt. Selleks, et neid targemale tegutsemistasemele aidata, on ta loonud tiimicoachingu mudeli, millest ta räägib siin. Olen proovinud seda mudelit ka ise rakendada. Tiimi-coachingu fookuses on tiim kui tervik, mitte selle üksikud osad või liikmed. (Coachid võivad siiski samal ajal töötada ka individuaalselt üksikute või meeskonna liikmetega, aidates neid nende individuaalses arengus juhi ja liidrina). Süsteemne tiimicoaching lähtub arusaamast, et tiim on osa suuremast süsteemist – organisatsioon, selle kliendid, partnerid, ühiskond, aga loomulikult ka töötajad. Ühegi tiimi jätkusuutlikuks eduks ei piisa sellest, kui neil on omavahel kõik hästi. Nii organisatsioonil kui seda juhtival tiimil on palju erinevaid huvipooli, kes kõik annavad talle teatud mõttes oma mandaadi (seda võib nimetada ka tellimuseks või ootusteks, maitse asi). Tiim peaks teadma, milline see mandaat on ja kelle mandaati tal tegelikult vaja on. Mida selle mandaadi realiseerimiseks teha tuleb, milline on tiimi ühine eesmärk ja ühine, haarav visioon? Millised on rollid tiimi sees ja sellest väljaspool? Millised on tiimi ühised eesmärgid, millised on tiimi liikmed inimestena ja kuidas üksteisega niimoodi koos töötada, et üksteist paremini toetada? Kuidas tiimi liikmed sidustuvad erinevate huvipooltega ja kuidas nad jäävad tiimiks ka siis, kui nad parajasti koos ei ole? Need on vaid mõned olulised küsimused, millega tiimicoachingu käigus tegeldakse. Mida coach meeskonnaga koos teeb? Tiimi coach (või coachid – tihti töötavad nad paarides) kohtuvad oma klienditiimiga pooleks või terveks päevaks korraga, tavaliselt 6 kuni 12 kuu jooksul. Kohtumistel peamiselt räägitakse omavahel, coachide vastutus on korraldada kogu protsess niimoodi, et tiim selle tulemusena õpiks ja areneks, et selle tulemusena paraneks meeskonna kui terviku funktsioneerimine, et tiim saaks paremaks selles, mida ta tahab saavutada (mis see on, seda teab tiim ise, coachid peavad selle selgeks saama ja leidma viisi, kuidas tiimile parimal viisil kasulik olla). Meeskonna arendamiseks uuritakse koos (sageli kasutatakse lisaks ka individuaaleid intervjuusid või mõnikord ka küsimustikke), kuidas tiim töötab, millised on tiimi ühised arusaamad iseendast ja liikmetest, koos tegutsemise protseduurid, eesmärgid ja arenguvajadused, milline on liikmetevaheline dünaamika jne. Coachingu protsessis ei ole ette kindlaksmääratud kava või teemasid, mida kindlasti läbida, aga süsteemse lähenemise taustaga tiimicoach toetub mudelile, läbi mille uuritakse tiimi ja tema igapäevast tegevust, et leida üles tiimi arenguvõimalused ja kitsaskohtade ületamise teed.